Postitused

Magamata ööd, hingedeaeg

Tsauki-tsauki,
möödunud on päris-päris mitu kuud. Võin öelda, et nende kuude jooksul on mul olnud suhteliselt palju tegemist endaga hakkama saamisel. Kuid, mis kõige hullem, siis muret tekitasid magamata ööd. Oi nüüd kui  mõtlema hakata, siis kuu aega ma öösiti üldse ei maganud ja oma une vajadust korrigeerisin päeval.

Aga kõigest täpsemalt juba järgmisena.
 Saabus sügis ja algas kool, trennid ja muud tegemised. Lugu saab alguse kuskil septembri keskpaigas. Kuna ma elasin õega ühes toas, seoses vahetusõpilasega. kes meil elas, siis me magasime minu suures voodis  koos. Ühel õhtul hakkasime magama minema. Sirvisin veel telefoni ja ootasin, millal saaksin rohu ära võtta. Rohi võetud, soovisin uinuda. Järsku ärkan üles ja vaatan kella. Kell on üks. Ma kuulen mingit imelikku heli elutoast. Täpselt selline helin, nagu oleks rongijaama ooteruumis. Siis hakkan mõtlema, et äkki keegi vaatab telekat või mis värk on. Jube kahtlane tunne oli. Sain aru, et ainult mina kuulen ja järelikult kui ain…

Minu käed- need pole tavalised.

Hei-hei armsad lugejad. Pole nii-nii kaua aega siia jõudnud midagi kirjutada. Polnud enam motivatsiooni. Õnneks nüüd on motivatsioon jälle laes, tänu oma armsatele sõbrannadele. Aitäh, et te mul olemas olete!!! Aga tänases postituses otsustasin kirjutada oma kätest. Paljud kindlasti juba hetkel arvavad, et mis ma nendest ikka vatran. Kuid ei-ei, need pole sugugi mitte tavalised.

Olen avastanud, et mu kätel on mingi ebainimlik võime. Täpsemalt öeldes, mu käed ravivad. See sai alguses sellest, et nägin, et mu emal kõht valutab. Tal on enne ka kõht valutanud. Kuid siis ütles mulle mingi hing, et hoia oma kätt valu koha peal ja see aitab. Otsustasin  kohe ka proovida, sest oodata polnud mõtet. Hoian kätt keskendunult valu koha peal ja suunan oma energia ka sinna ja mis selgub-valu läks poole väiksemaks. Ma olin heas mõttes šokeeritud. Kuidas saavad minu käed midagi sellist teha?!?! Ennekuulmatu. Ma ei uskunud ennast ja arvasin, et see oli lihtsalt kokkusattumus.

Minu käed ravisid jälle. K…

Elu pärast meid.

Kas te olete mõelnud,  mis juhtub pärast seda, kui meid enam ei ole ning  hing on läinud...
Kindlasti mitte iga päev, vaid harvadel hetkel, kui meenutame lahkunuid. Meie tänapäeva elutempo ning kiirus on unaruste hõlma peletanud paljud traditsioonid ja tõeks pidamised.
Meil igaühel on oma ingel! Ingel, kes kaitseb ja suunab!  Samas, kas me oskame tänada teda ka piisavalt. Ja vahel  juhtub ka nii, et Ingel  kurvastab või lausa nutab.

Kui me käime surnuaias, siis paneme küünla põlema ja läheme ära, aga kas me mõtleme ka lahkunust? Käies surnuaial näen, kuidas hinged ringi liiguvad ja osad neist ka abi paluvad. On väheseid hingi, kes on rahul. Sellest ka üks juhtum. Käisin kalmistul lähedaste haudadel küünlaid põlema panemas. Olles küünlad põlema pannud,  hakkasin tagasi jalutama. Teel  komistasin  ja kukkusin ühe puujuure otsa  ning käsi toetus ühele hauale. See oli ligi sada vana aastat haud. Tõusin püsti ja nägin enda ees üht meest, kelle hauale olin komistades kukkunud ja käe toetan…

Miks ma vahetasin kooli?

Hei kõigile,
ma vahetasin kooli ja olen lõpuks uue kooliga täielikult ära harjunud.  Eks algus ongi raske.

Peale põhikooli läksin õppima gümnaasiumisse. Kui  sügisel gümnaasium algas, oli kõik normaalne. Sain paar päeva koolis ära käija, kui tervis hakkas halvenema. Veri läks aina halvemaks ja pidin kogu aeg Tartus haiglas olema. Pool esimest nädalat mööduski haiglas. Minu klassis oli palju õpilasi. Kuna minu tervis oli tol hetkel väga nõrk, siis kõik haigused korjasin endale külge. Kui kasvõi keegi oli nohus, sain ka  mina  järgmisel päeval nohu. Ja nii need nädalad möödusid. Nädala algul paar päeva sai koolis käija ja terve nädalalõpp olin haige. Koolis hakkasid õpetajad ka järjest rohkem ja rohkem töid tegema, mida ma ei jõudnud vastamas käija.

Mis põhiline, minu klassis oli 25 õpilast. Iga õpilase taga oli veel paar hinge. Sel ajal ei osanud ma end nii öelda välja lülitada, ehk siis praegu kui ma ei taha hingi näha, lülitan selle nägemise välja. Ma tundsin end tunnis olles nagu mi…